Otsi

Külauudised

22/03/2015 15:02  Leedri kohtus teiste Aasta Küladega
Aasta külade kokkusaamine Lustiveres

Liikumine Kodukant kuulutas 2005.a. aprillis välja I AASTA KÜLA konkursi alustamaks toimekate külade avaliku tunnustamisega ja tõstmaks esile inimeste olulist tööd kohalikul tasandil. Igal maakonnal oli võimalus selgitada oma parim ja esitada üks küla vabariiklikule konkursile.  Esimeseks tiitliomanikuks sai  Kamari küla Jõgevamaal.  Eesti Külade X Maapäeval 9.augustil  2013.a Saaremaal, kuulutati  aasta külaks vabariigis Lustivere Külaselts. 23.mail anti Terevisioonis avastart Aasta küla valikuks.  Rahva lemmikuks osutus Karala küla. 2015.a. Aasta Küla  tiitlit Saare maakonnas kannab Leedri küla.  Just kõigi nende külade esindused kohtusidki mõõdunud nädalavahetusel Lustiveres.

Soe ja südamlik vastuvõtt
Lustiveres tervitasid saabujaid kohalik seltside esindus. Peale kehakinnitust ja  tervituskontserti, mis oli pühendatud äsjamöödund naistepäevale ja saarlastele, toimus vestlusõhtu kogemuste vahetamiseks. Kohalik seltsi juht Riina Paluoja andis ülevaate Lustivere ümbruse külade tegevustest. Endise Lillevere kolhoosi maile ühendati aastaid tagasi  seitse piirkonna küla ja ühiselt toimub seltsielu edendamine – talgud, perepäevad, sport ja taidlus.  Lustivere Külaselts  hõlmab seitsme küla (Lustivere, Sulustvere, Kaavere, Pudivere, Tõrenurme, Neanurme, Kaliküla) elanikke. Koostööle on  kaasatud  Põltsamaa vald, ettevõtjad, kultuurimajad,  lasteasutused ja raamatukogud. „Koostöö, ettevõtlikus ja inimeste aktiivsus ongi edu võti“, tõdes esineja.   Ka Karala ja Leedri tutvustasid oma tegemisi. Seisab ju Leedril ees vabariiklik konkurss, siis saadud kogemused on kulda vaäärt.

Teine päev kulus valla- ja seltsieluga tutvusmisele.
Jõgevamaal on mitmeid mõisakoole. Tutvusime kahega neist – Puurmani ja Adaverega. Majad on renoveeritud ja rikkaliku ajalooga. Samuti on nad piirkonna kultuurielu keskused. Neis toimuvad kontserdid ja ka muud kohalikud kultuuriüritused. Kamari Haridusseltsi loomisele pandi alus  1999. aastal. Nüüdseks on endine vana koolihoone taastatud, korraldadakse üritusi nii maakonnas kui ka piirkonnale.  Eriti jäid silma kohalike noorkotkaste ja kodutütarde aktiivne tegevus. Suvel toimuvad veetrall  ja noortelaagrid, talvel spordipäevad. Põltsamaa vallavanema Toivo  Tõnsoniga kohtusime vallamajas. Vallavanem tutvustas oma hallatavat piirkonda ja rääkis probleemidest ja töödest- tegemistest.  Põltsamaa vald asub Kesk-Eestis ja ümbritseb rõngana Põltsamaa linna. Vallas on 28 küla ja 2 alevikku. Suuremad keskused on Adavere, Lustivere, Esku, Kamari, Võisiku ja Väike-Kamari.  Vallavanem on ametis juba 1996. aastast ja on oma töö ja tegevusega igati  kohalike austuse ja lugupidamise ära teeninud.

Kohalikud  vaatamisväärsused on kuulsad üle Eesti
Suurima mulje jättis Kuningamägi, mis  on  Põltsamaa vallas asetsev kõrgendik absoluutse kõrgusega 67 meetrit.  Kõrgendik on oma nime saanud arvatavasti hertsog Magnuse järgi, kes valitses siit 16. sajandil Liivimaa kuningriiki. Piirkonnas on tervise- ja kardirajad. Pea 15 aastat kogutakse siia kanalisatsioonide ehitustest järgi jäänud mulla- ja kivisegu ning tervisekeskuse atraktsiooniks kujundatakse suusa- ja kelgunõlva. Laskumisnõlva kõrguste vahe saab olema 35m. ja nõlva pikkus 150 m.  Lisaks tuleb siia suusatõstuk  ja lumekahuriga lume tootmine. Mäe otsast oli imeilus vaade piirkonnale. Edasi külastasime Põltsamaa kirikut ja lossi,  muuseumi ja käsitöötubasid. Jalutasime Ants Paju poolt rajatud Sõpruse pargis. Muljeterohke päev lõppes kultuurimajas peoõhtuga. Külakosti pakkus meesansambel Arukülast  Lüü – Türr.  Lüü-Türr on Eesti arhailise meestelaulu ansambel, mis asutati 2012. aastal. Ansamblile on südamelähedane regilaul. Lauldakse põhiliselt regilaule Põhja-, Lääne- ja Lõuna-Eestist, aga ka uuemaid rahvalaule ja lorilaule üle kogu Eesti. Ansamblile nime otsimisel jäi  omal ajal pilk pidama linnunimedel. Neist kõige põnevam oli Lüü-Türr, mis on öösorri üks paljudest rahvapärastest nimedest.

Kolmas päev oli Lustivere päev.
Lustivere küla asub maalilise Umbusi jõe kallastel. Esimesena külastasime  1881. aastal valminud mõisahoonet. Kümme aastat hiljem ehitatatud  kaheksatahuline torn tegi temast Eesti ühe suursugusema neogooti mõisa. Siin on olnud pansionaat, sanatoorium ja praegu hooldekogu ligi 70 eakale inimesele. Haridust on antud Lustivere 18. sajandi keskpaigastÕppetöö on toimunud mitmes erinevas majas. 1996. aastal kolis kool Põltsamaa valla poolt ehitatud uude koolimajja. Endine meierei, mis oli ümber ehitatud kolhoosi kontoriks, ehitati veelkord ümber. Uusehitusena liideti juurde 8 klassiruumi ja võimla. Pea kümme aastat tegutsetakse kool-lasteaiana. Ühtses majakomplektis on kaasaegsed õppimisvõimalused nii lasteaialastele kui kooliõpilastele.  Direktor   Kaire Kampus ja sekretär Ülle Ant tutvustasid põhjalikult kõiki maja ruume. Koolimajal on miniareena kunstmuruplats ja kõrval park. Jalutuskäik lõppes kultuurimaja juures. Ja oligi aeg kodupoole sõitma hakata.
Mandril käisid reisimas Sirje Salumaa, Kairit Rand, Urve Vakker, Margit Tõnson ja Ado Vakker Leedrist ning Kaja Muruvee, Lilian Maastik, Helgi Kasin, Kaja Juulik ja Jalmar Muruvee Karalast.  Tänud veelkord Lustivere Külaseltsile ja vallavanem Toivo Tõnsonile imeilusa vastuvõtu eest.

Urve Vakker


 

Lisa kommentaar:
Autor: 
Kommentaar:
Spämmirobotite tõke - trükkige kood mida näete pildil:
  Uuenda*
 

Salvesta kommentaar

Koduleht Elitec'st